Yeej tsis muaj ib tug twg uas tau txais kev noj qab nyob zoo li thaum lawv tas sim neej rau lub caij tu siav. Tab sis kuj yuav yog tej yam uas peb totaub yooj yim dhau heev lawm thiab yog peb pheej tseem xav tias yog tej yam yooj yim peb muaj peev xwm qhia tau los yog tsuas muaj ib co laj thawj uas rau ib tug twg tas sim neej xwb.
Qhov tseeb tiag ces xyoo 2022 ntawd, txhua txhua 4 tug neeg Australia ntawm 5 tug uas tas sim neej ntawd ces yeej muaj ntau yam mob raug teev rau hauv daim ntawv teev tias lawv tas sim neej, thiab yeej muaj tej neeg tej neeg yuav laug txog li ntawm 25 feem pua yeej muaj 5 los yog ntau yam mob tshaj ntawd uas tau ua rau lawv tas sim neej. Nod yog ib yam ntawm ntau yam uas lub koom haum Australian Institute of Health and Welfare (AIHW) tsab ntawv cej luam tshiab tau txheeb tau.
Tsab ntawv cej luam no kuj qhia txog 3 yam sis txawv uas pheej ua rau tej neeg tas sim neej li underlying, direct thiab contributory.
Thawj yam uas yog underlying ntawd ces yog tej chiv keeb uas tau ua rau pib muaj ntau yam cuam tshuam thiaj ua rau ib tug neeg twg tas sim neej, piv txwv li tus mob cuam tshuam txog plawv thiab hlab plawv.
Ntxiv ntawd yog tham txog tej xwm txheej muaj feem ncaj qha (direct cause) uas ua rau ib tug twg tas sim neej ces yog plawv txhaws (heart attack).
Yam 3 uas yog yam kawg uas ua rau tej neeg tas sim neej yog contributory - los yog ntau yam tseem ceeb uas muaj feem ua rau ib tug neeg twg tas sim neej uas tsis cuam tshuam nrog tej xwm txheej ncaj qha uas ua rau tus neeg ntawd tas sim neej, li cov kev mob ntshav siab.
Tsab ntawv cej luam no los kuj txheeb txog tias 3 cov xwm txheej uas pheej ua rau tej neeg tas sim neej no ho puas cuam tshuam nrog ntau yam dab tsi ntxiv thiab.
Xyoo 2022 ntawd ces 5 yam uas pheej ua rau tej neeg tas sim neej ntawm Australia ces yog tej xwm txheej roj khub thiab txhaws rau tej hlab ntsha ntawm lub plawv - los sis yog coronary heart disease (uas ua rau tej neeg tas sim neej txog 20 feem pua), tus mob (ua rau muaj neeg tas sim neej txog 18 feem pua), hypertension los yog ntshav siab (ua rau tas sim neej txog 12 per cent), cerebrovascular disease los yog tej hlab ntsha txhaws thiab xa tsis tau ntshav txaus mus yug lub hlwb uas ua rau mob stroke (ua rau tej neeg tas sim neej txog 11.5 feem pua), thiab (ua rau neeg tas sim neej txog 11.4 feem pua).
Thaum txheeb txog tej chiv keeb uas xub ua rau ib tug twg tas sim neej ntawd ces kuj muaj ntau yam muaj ntsis sib xws li tej (ua rau neeg mob hlab plawv txhaws uas tas sim neej txog 10 feem pua, dementia uas tas sim neej txog 9 feem pua, thiab tej hlab ntsha ntxhaws saum paj hlwb uas xa tsis tau ntshab txaus yug lug hlwb (stroke) ntawd ua rau tej neeg tas sim neej txog 5 feem pua, txuas ntxiv ntawd ces yog tus kab mob thiab mob , uas ob yam no ib yam twg ua rau neeg tas sim neej txog 5 feem pua).
Txhais tau tias cov yam ntxwv uas roj khub thiab txhaws hlab ntsha ntawm tej plawv (coronary heart disease) tsis yog tias yeej yog ib co xwm txheej muaj rau lub caij tej neeg tas sim neej xwb tab sis kuj tseem yog ib co xwm txheej tseem ceeb thaum xub pib uas ua rau tej neeg tas sim neej thiab.
Txawm li cas los ntau yam cuam tshuam ncaj qha ua rau tej neeg tas sim neej ntawd ces yog tej mob cuam tshuam txog cov kev ua pa li ntsws thiab hlab ntsws (lower respiratory condition) ces ua rau neeg tas sim neej txog 8 feem pua, cardiac los yog respiratory arrest ua rau neeg tas sim neej 6.5 feem pua, sepsis yog thaum yus muaj ib yam mob dab tsi rau tej ntshav es yus tej immune system pheej tua tej nqaij los yog tsim teeb meem rau tej khoom nrog cev (organs) ua rau neeg tas sim neej txog 6 feem pua, mob ntsws ob (penumonitis) ua rau neeg tas sim neej txog 4 feem pua los yog cov xwm txheej mob ntshav siab ua rau neeg tas sim neej txog 4 feem pua.
Vim li cas tej no thiaj tseem ceeb?
Vim tias yog peb tsis txheeb txog tej no ces tej zaum peb kuj tsis tshua kub siab los txheeb tag nrho tej yam ntxwv mob tseem ceeb li coronary heart disease, sepsis, depression, high blood pressure thiab alcohol use uas pheej ua rau tej neeg tas sim neej.
Thiab qhov tseem ceeb tshaj ntawd, ces ntau yam uas ua rau tej neeg tas sim neej no yuav ua rau peb kub siab txog tej hauj lwm ntau yam uas tsim nyog peb yuav tau nrog tiv thaiv kom zej tsoom tau txais kev noj qab nyob zoo.
Tsab ntawv cej luam no los kuj pab kom peb totaub tias cov twg yog cov uas peb yuav tau los tiv thaiv thiab yuav tau tsim cov kev kho pab cuam. Piv txwv li tus mob dementia yog ib tug mob zeeg ib uas ua rau tej poj niam tas sim neej coob, tab sis yog tham txog txiv neej lawm ces tus mob hlab plawv txhaws (coronary heart disease) yog tus ua rau txiv neej tas sim neej coob dua.
Hos tej neeg hnoob nyoog qes dua 55 xyoos ntawd ces yeej ib txwm muaj lwm yam sab nrauv li tsheb sib tsoo, teeb meem kub ntxhov cuam tshuam ua rau lawv tas sim neej, hos tej neeg uas hnoob nyoog siab tshaj ntawd ces ho yog tim tej mob ib yam mob twg uas mob los ntev ua rau lawv tas sim neej.
Peb yeej tsis muaj peev xwm tiv thaiv kom tej neeg tsis txhob tas sim neej, tab sis peb kuj muaj peev xwm tiv thaiv kom tsis txhob mob ntau yam mob thiab tsis txhob raug mob ntau yam.
Thiab tsab ntawv cej luam no qhia txog qhov tseem ceeb ntawm ntau yam uas ua rau tej neeg tas sim neej, tsis hais laus los hlua ntawd ces peb yeej muaj peev xwm tiv thaiv.
5 yam uas pheej ua rau tej neeg tas sim neej (li coronary heart disease, dementia, hypertension, cerebrovascular disease thiab diabetes) tag nrho tej no ces yeej ib txwm muaj kev cuam tshuam nrog cov kev haus luam yeeb, muaj ntshav kuv roj (high cholesterol), tsis noj tej zaub mov zoo muaj txiaj ntsim rau lub cev (poor nutrition), tsis ua exercise (physical inactivity), los sis yog ntau yam li mob ntshav siab thiab ntshav qab zib los yeej yog tej yam ua rau tas sim neej tau thiab.
Cov kev haus luam yeeb, mob ntshav siab, cev muaj ceeb thawj los yog lub cev rog heev dhau lawm, thiab tsis noj tej zaub mov zoo pab rau lub cev (poor diet) yog tej uas tau ua rau tej neeg tas sim neej txog li 44 feem pua ua raug teev ntawm tsab ntawv cej luam no.
Tej no thiaj qhia tias peb yuav tsum tau nrhiav kom tau ib co zoo tswv yim los txhawb nqa kom tej neeg tau txais kev noj qab haus huv, npaj tej xub ke los tiv thaiv kab mob thiab tswj tej kev mob nkeeg.
Tej tswv yim li hais no thiaj tsim nyog muaj ntau yam tswv yim thiab ntau cov program coj los txhawb nqa kom tej neeg noj tej zaub mov zoo muaj txiaj ntsim rau lub cev, koom ua exercise tas mus li (regular physical activity), txo cov kev haus dej caw kom tsawg, tso tseg tsis haus luam yeeb, nquag mus ntsib kws kho mob txheeb xyuas kom yus tau txais kev noj qab haus huv, li mus siv cov Medicare-funded Heart Health Checks. Tsim tej program coj los tiv thaiv kom tej neeg tsis txhob raug mob/ua tsheb sib tsoo, daws kev nyuaj siab ntxhov plawv, thiab tiv thaiv kom tsis txhob ntsib teeb meem kub ntxhov, hais tsi ntsees rau tej uas pheej muaj rau tej poj niam me nyuam, thiab los tiv thaiv tej xwm txheej uas pheej ua rau tej hluas tas sim neej rau lub caij tsis tsim nyog tuag ntawd.
Gary Jennings yog ib tug zes kais (Professor) uas paub zoo txog sab seem kev kho mob ntawm tsev kawm qib siab University of Sydney. Nws tau nyiaj pab los ntawm ob lub koom haum li National Heart Foundation thiab The American Heart Association.
Mloog tau hnub zwj Teeb (Thursday) 6 pm, hnub zwj Hnub (Sunday) 11 am, los yog koom tau ntxiv ntawm , , thiab . Downloadthiab caum