Tau muaj cov kab mob kas cees Chlamydia thiab gonorrhoea kis coob tuaj ntxiv ntawm Australia no lawm, ces thiaj tau ua rau tej kws paub zoo txog tej mob no nqua hu kom los kho cov program qhia rau zej tsoom paub thiab kom thiaj tau txais kev noj qab nyob zoo rau txoj kev sib deev.
Raws li lub koom haum National Notifiable Diseases Surveillance System (NNDSS) tau muaj tej kev tshuaj ntsum tej xov xwm txog kab mob kas cees, ces kuj pom tau tias tau muaj hom kab mob chlamydia ntau tuaj ntxiv txog 24 feem pua rau xyoo 2021 txog xyoo 2023 no lawm.
Ces thiaj ua rau muaj tej neeg kis tau tus hom mob no coob tuaj ntxiv ntawm yuav laug txog li 67,000 tus los ua kis coob tshaj 82,000 tus lawm.
Hos hom kab mob kas cees Gonorrhoea los kuj tau kis coob tuaj ntxiv txog li 45 feem pua rau tib lub caij ntawd thiab, vim xyoo 2023 xwb twg kis tshaj 30,000 tus lawm yog piv rau xyoo 2021 ces tsuas muaj neeg kis tshaj 21,000 tus xwb.
Thiab kuj pom tau tias muaj tej hluas yog cov pom kis tau tej mob no tas mus li, uas yeej kis tau tus kab chalmydia txog 67 feem pua thiab kis tau tus kab mob gonorrhoea txog li 50 feem pua rau xyoo 2023 no.
Thiaj ua rau Associate Professor Caitlin Keighley uas yog ib tug neeg Microbiologist and Pathology Awareness Australia ambassador thiaj tau hais tias tau muaj tej neeg kis tau tej mob no ntau tuaj ntxiv hais ntsi ntsees rau tej hlua, ces thiaj yuav tau kho ausralia cov
Nws kuj tau hais tias tej xov xwm tshiab no kuj tau qhia tias ''yuav tsum tau kub siab ceev nrooj'' los qhia kom tej neeg paub txog tej mob kas cees no, thiab los sim seb tej neeg puas kis tej mob no
Tos hos tsis muaj tej kev qhia tej neeg txog cov kev sib deev li cas kom tau txais kev nyab xeeb rau lub caij kis kab mob COVID-19 coob los twb vim yog tsis muaj peev xwm yuav xa tej xo uas siv tau hauj lwm zoo txog tej no hauv online. Ntxiv ntawd los, kuj muaj tej neeg mus ntsib kws kho mob tsawg lawm thiab, ces thiaj ua rau tej neeg tsis raug ntsuam, ces thiaj sib kis tus kab mob no, thiab tej neeg los kuj tsis ceev faj los sis yog tsis txhawj txog cov kev yuav kis ib hom kab mob kas cees lawm thiab.Microbiologist and Pathology Awareness Australia ambassador, Associate Professor Caitlin Keighley

There have been 82,559 chlamydia cases reported in 2023, compared to 66,814 cases in 2021. Source: Getty / Rodolfo Parulan Jr
Tus mob kas ceeb chlamydia yog tus mob dab tsi thaib muaj tej yam ntxwv mob zoo li cas?
Chlamydia ces yeej yog ib tug , thiab tus kab mob and is bacterium Chlamydia trachomatis ua rau mob tus mob no.
Raws li lub tuam chav Department of Health and Aged Care hais ces, chlamydia yog ib tug mob uas tsis muaj yam ntxwv mob rau tej poj niam yam tsawg li 70 feem pua diam.
Yog thaum paub tias muaj tej yam ntxwv mob rau tej poj niam lawm, ces yuav ua rau lawv pheej mob rau tej chaw tso zis, los paug dawb, thiab los ntshav, thiab pheej mob rau lub caij los yog tom qab sib deev.
Yog tias tsis kub siab kho ces tej zaum kuj yuav mob rau txoj hlab tsev me nyuam, mob plab mog uas yuav cuam tshuam txog poj niam tej tsev me nyuam, hlab zaus qe thiab tej zaus qe los yog yuav ua rau tej khoom no caws ces tej zaum yuav muaj tsis tau me nyuam.
Hos tej txiv neej ces muaj cov yam ntxwv mob li ''muaj tej paug tso xim mis tawm ntawm chaw mos, ua rau lub taub hau chaw mos liab liab, kub kuv, thiab mob ntsim ntsim thaum tso zis los yog mob thiab o rau tej noob qes.
Tsis tas li ntawd los tus mob kas cees no kuj muaj peev xwm mob rau lub nplos qhov quav, caj dab thiab qhov muag tau thiab.
Gonorrhoea yog tus mob dab tsi thiab muaj tej yam ntxwv mob zoo li cas?
Gonorrhoea ces yog tus kab mob bacteria Neisseria gonorrhoeae ua rau mob, thiab yeej muaj ntsis sib xws li tus mob kas cees chlamydia uas yeej ib txwm tsis muaj tej yam ntxwv mob tshwm sim li.
Yog thaum muaj tej yam ntxwv mob lawm, ces tus mob kas cees gonorrhoea no rau tej poj niam ces pheej ua rau ua pob ua paug, qa qhuav, thiab pheej los paug tsis xwm yeem ntawm poj niam qhov chaw mos, mob plab mog thiab tso zis nyuaj.
Yog tej poj niam uas kis tau tus mob kas cees gonorrhoea no tsis kub siab kho ces tej zaum ua rau mob plab mob heev, los yog mob tej mob cuam tshuam txog plab mog, thiab yog cuam tshuam txog cov kev muaj me nyuam, thiab tej zaum tus mob kas cees no kuj yuav ua rau muaj tej yam tsis zoo rau tus me nyuam hauv plab los yog muaj teeb meem rau tus me nyuam yug tau tshiab.
Hos tej txiv neej ces kuj muaj tej yam ntxwv li los paug daj, paug dawb ntawm chaw mos, los yog ntawm qhov quav tawm los, ua rau mob mob, tsis xis nyob thaum tso zis, mob rau tej noob qes, thiab muaj tso xim liab rau ntawm lub taub hau chaw mos los yog xoo pob ua paug thiab qa qhuav.
Yuav tau kub siab los kho cov kev taw qhia kom tej neeg tau txais kev noj qab nyob zoo rau cov kev sib deev thiab cov kev sim tej mob no 'kom sai'
Keighley tau hais tias nws txhawj tej hluas heev yog tias tej zaum yog cov hluas uas tsis tshua kub siab txog lawv cov kev sib deev uas tau txais kev noj qab nyob zoo ntawd, thiab ntseeg tias xyov tej hluas no puas siv tej xub ke los pov puag lawv.
Nws thiaj li tau nqua hu kom yuav tsum tau xub kub siab los qhia cov kev sib deev uas tau txais kev noj qab nyob zoo rau hauv tej teej kawm ua ntej tshaj plaws, ntxiv ntawd ces qhia ntawm tej chaw kho mob thiab tsim cov program los qhia rau tej zejzog.
Lisa Harrison uas yog tus coj uas tswj cov hauj lwm nursing and health services thiab nurse practitioner for reproductive health organisation True, tau qhia tias tej niam txiv, tej neeg tu saib xyuas lwm tus thiab tej neeg qhia ntawv muaj lub luag hauj lwm yuav tau qhia tej hluas txog cov kev sib deev uas tau txais kev noj qab nyob zoo no.
Tej programs qhia ntawm tej teej kawm yog ib cov zoo tshaj plaws uas yuav pab kom tej hluas muaj cib fim paub txog thaum lawv tseem hluas thiab pab kom lawv tau sim seb puas kis mob kas cees ... tab sis qhov pab tau tshaj plaws ces yog cov kev sim thaib cov kev kho tej neeg coob heev rau tib lub caij uas kawm tej sob kawm no. Tej niam txiv thiab tej neeg tu saib xyuas tej hluas yeej muaj lub luag hauj lwm nrog tej neeg ua hauj lwm ntau yam li tej kws kho mob, lees kais los yog tej neeg ua hauj lwm kho ib yam mob twg tsi ntsees los pab qhia tej hluas kom paub txog tej kab mob kas cees thiab cov kev nkauj nraug uas tau txais kev nyab xeeb kom ntau npaum li qhov muaj peev xwm ua tau.''Lisa Harrison, director of nursing and health services and nurse practitioner for reproductive health organisation True
READ MORE

Cov kev yeem sib deev
Mloog tau hnub zwj Teeb (Thursday) 6 pm, hnub zwj Hnub (Sunday) 11 am, los yog koom tau ntxiv ntawm , , thiab . Downloadthiab caum