Tsim nyog peb yuav tau txheeb xyuas txog dab tsi thaum tham txog cov kev tu tsom kwm tej laus rau lub caij muaj kab mob coronavirus?

Xeev Victoria tsis muaj peev xwm yuav los tswj tau tej hauj lwm tus tsom kwm tej laus rau lub caij muaj kab mob coronavirus sib kis thoob ntuj thiaj ua rau muaj tej neeg tas sim neej tshaj 100 tawm leej lawm. Muaj ib cov sob kawm rau tej cuab yig uas xav coj lawv tej laus mus nyob tsev laus yuav tau ua zoo nrog xyuas rau lub caij tseem muaj teeb meem nyuaj heev no.

Nurse and elderly couple

Source: Getty Images/Morsa Images Source: Getty Images/Morsa Images

Cov ntsiab lus tseem ceeb:



  • Muaj tej laus neeg yam tsawg li 1.2 roob tus nyob ntawm tej tsev laus thoob plaws teb chaws Australia.
  • Xyoo 2015 ntawd ces yeej muaj 26% ntawm tej laus uas tau txais kev pab cuam tu saib xyuas yog cov neeg coj ntseeg ntau yam kev cai dab qhuas thiab hais ntau hom lus.
  • Tej cuab yig nyuaj sib heev vim lawv tsis muaj peev xwm mus xyuas tau tej neeg lawv hlub tshua ntawm tsev laus rau lub caij muaj kab mob COVID-19 no li qub lawm.

Tej tsev laus thoob plaws teb chaws Australia yeej yuav tau ceev faj heev txog tej xwm txheej tej laus kis kab mob coronavirus ntawm tej tsev laus tshaj 12 lub rau ntau limtiam tsis ntev los no.

Zeskais Andrea Maier uas yog ib tug kws paub zoo txog cov kev tu tsom kwm tej laus thiab yog tus tswj cov dej num kho mob thiab tshuaj los yog tus tej laus ntawm tej zejzog ntawm tsev kho mob Royal Melbourne Hospital hais tias yog tej laus nyob ua ke sib ze npaum li cas hauv tej tsev laus ces yuav ua rau muaj tus kab mob SARS-CoV-2 (COVID-19) no sib kis ntau npaum li ntawd xwb.

Cov kev txheeb pej xeem zaum dhau los (2016) yeej tau qhia tias muaj ib tug ntawm 3 tug laus neeg muaj hnoob nyoog tshaj 65 xyoos yog cov neeg yug txawv teb chaws.

Muaj tej laus neeg yam tsawg li ntawm 1.2 roob tus yeej tau siv cov kev tu tsom kwm pab rau lawv, thiab raws li tej xov xwm tau los ntawm lub koom haum the Australian Institute of Health and Welfare tu qhia rau xyoo 2017-18 ces yeej muaj 7% ntawm tej laus no tau mus nyob tsev laus.

Rosa Colanero uas yog tus coj lub koom haum tu tej laus ntawm ntau cov neeg zejzog coj kev cai dab qhuas thiab hais ntau hom lus (Multicultural Aged Care) hais tias tsuas yog tsis muaj txoj xub ke twg rau tej cuab yig uas coj ntau yam kev cai dab qhuas thiab hais ntau hom lus xaiv li lawm xwb mas lawv thiaj coj tej laus mus nyob tsev laus xwb.
467407dc-d9e9-4ea4-9b0a-b3eccb3a8c0c
Getty Images Ryan J Lane

Ces tus kab mob coronavirus uas sib kis thoob ntuj no thiaj tau ua rau tej cuab yig muaj kev nyuaj siab thiab ua rau lawv mloog tau tias lawv yog tus txhaum thaum lawv tsis muaj peev xwm yuav mus xyuas tau tej neeg lawv hlub tshua rau lub caij nom tswv tseem txwv.
Thiaj ua rau tej cuab yig muaj kev txhawj thiab muaj kev nyuaj siab heev li.
Raws li lub koom haum  Productivity Commission tsab ntawv cej luam tau qhia tsis ntev los no, ces yog tias koj xav coj ib tug laus mus nyob tsev laus ces koj tseem yuav tau tos ntev txhob 5 hlis ntxiv tom qab uas tej kws kho mob tau pom zoo lawm.

Colanero thiaj xav kom tej cuab yig yuav tsum kub siab coj tej laus uas lawv hlub tshua mus rau lawv tus kws kho mob txheeb kom sai tsam ho muaj teeb meem sai sai uas yus tsis npaj tshwm sim tau.

Nws hais tias yog xav kom tej laus ib tug twg muaj cai tau txais kev pab cuam los ntawm tsoom fwv, ces lawv tus kws kho mob yuav tsum tau sib txuas lus nrog lub koom haum My Aged Care kom sai seb puas tsim nyog yuav nrhiav kom tau ib cov kev pab cuam dab tsi tsi ntsees rau tej laus. Hos lwm cov laus ces tseem yuav raug txheeb tias seb puas tsim nyog tau txais kev pab cuam mus tu ntawm lawv tej tsev thiab tau txais ib cov kev pab cuam rau lub caij nyuaj heev no ib ntus.
Txawm yus tseem pib xav tias puas yuav coj tej laus mus nyob tsev laus xwb los, tseem muaj ntau yam uas yuav muaj peev xwm yuav ua tau rau lub caij yus nyuaj siab heev thiab.
Michelle uas yog ib tug neeg tus tsom kwm tej laus dhau los los yeej tsis paub tias xyov tej tsev laus yuav pab tus tej laus li cas yog thaum lawv xav tau cov kev tu tsom kev no ntau tuaj ntxiv.

Nws piav tias yog yus mus txheeb tej tsev laus txog li 3,000 lub mas thiaj li muaj ib lub twg uas muaj tej neeg paub hais lwm hom lus txawv teb chaws xwb.

Michelle txiv uas nyuam qhuav tas sim neej tsis ntev los no yeej tsis muaj lwm txoj kev xaiv lawm vim nws muaj mob thiab yuav tsum tau mus nyob tsev laus 3 xyoos dhau los.

Nws kuj zoo siab tias nws niam muaj peev xwm los xyuas kom nws niam tau siv cov kev tu tsom kwm thiab pab nws mus yuav khoom thiab mus tu nws tom tsev los tau ntau xyoo uas ntej nws yuav mus nyob tsev laus.
Kuv niam yog neeg Netherlands thiab tus neeg tuaj tu nws ntawm nws tsev los yeej yog neeg Netherlands tib yam thiab, yog li cov kev hloov ntawm cov kev pab cuam ntawm tsev me ntsis uas raug hloov mus ua cov kev pab cuam ntau tuaj ntxiv thiaj yooj yim zog rau nws.
Txawm tias Michelle zoo siab tias nws niam tau mus nyob rau lub tsev laus uas tsis xav khwv kom tau nyiaj rau lawv thiab yog lub tsev laus ywj pheej thiab yeej ua tau tej hauj lwm no zoo dua tsoom fwv tej kev taw qhia, los yeej yog lub caij nyuaj kawg nkaus rau nws vim nws tau plam nws txiv ua ntej lub tsev laus ntawd yuav pib txwv nruj tsis pub tej neeg mus xyuas tau tej laus yooj yim lawm.
Yog lub tsam thawj nyuaj kawg nkaus rau kuv li, vim tsis paub tias xyov yuav muaj dab tsi tab tom tshwm sim ntxiv ntawm lub teb chaws no, tab sis ho plam kuv txiv lawm thiab ho yuav tau xyuas kom sib cuag tau nrog kuv niam thiab mas thiaj yog tej yam nyuaj heev rau kuv li.
Ces lub tsev laus ntawd thiaj tso cai rau Michelle thiab nws tej nus tej viv ncaus mus xyuas tau lawv iam tab sis yeej tseem raug txwv nruj kawg li thiab.

Dua ntawm tej kev niaj hnub hu xov tooj nrog nws niam tham lawm, ces lawv kuj muaj peev xwm nrog lawv niam tham hauv video chats li 2 los sis 3 zaug rau ib limtiam twg thiab.
Thiaj yog tej yam tseem ceeb heev uas tseem pom nws lub ntsej muag thiab kom nws los hos tau ntsib tau pom peb thiab. Txawm yuav tsis yog tej yam ua tau zoo los yog tej yam pab kom zoo zog tuaj ntxiv.
19428049-51d7-45a6-8ad8-afebe4c608b2
Getty Images Getty Images/Prasit

Yog tias koj xav muab cov kev tu saib xyuas ib tug neeg twg ncua ib ntus kom koj ho tau so me ntsis, ces zeskais Maier qhia tias xav kom nug tej neeg ua hauj lwm kho mob, cov neeg ua hauj lwm pab zej tsoom los yog pab cuam txog sab kab lis kev cai seb tej neeg ntawd puas yog cov uas koj xav thov kev pab cuam raws li koj xav tau.

Vim kev nyab xeeb yog ib qho yuav tau xub kub siab txog ua ntej tshaj plaws, ces nws thiaj xav kom yuav tsum nug tej neeg koj xav nrhiav los hloov thiab pab koj kom koj tau mus so ib ntus li hauv qab no:

  1. Nug seb puas muaj kab mob sib kis ntawm lub chaw ntawd tsis ntev los no thiab lawv ho tswj tej xwm txheej ntawd li cas?
  2. Puas muaj tej kws kho mob koom nrog daws tej teeb meem no?
  3. Pawg coj ntawm lub koom haum lub chaw ntawd ho xav li cas thiab tau ua dab tsi los tswj tej xwm txheej no?
  4. Koj puas muaj peev xwm siv tau ib chav coj los cais ib tug neeg twg yog tias ho muaj kab mob sib kis ntawm lub koom haum ntawd?
  5. Tej laus lawv puas mloog tau tias lawv tau txais kev nyab xeeb?
  6. Lub koom haum ntawd ho muaj xov xwm dab tsi coj los qhia rau lwm tus tub koom siab ntawm tej cuab yig txog tej tswv yim siv coj los tswj tus kab mob sib kis no?
Margaret (Lub npe zais) niam uas yog ib tug leej niam neeg Australia caj ceg neeg Sri Lankan kuj tau mus nyob ntawm ib lub tsev laus thaum nws tsev neeg tsis muaj peev xwm tu thiab saib xyuas kom nws tau txais kev nyab xeeb vim nws ua tem toob thiab puas hlwb lawm.

Lub tsev laus tsuas pub nws niam mus xyuas nws ib hnub ib zaug, thiab pub nws nrog nws niam tham hauv video ib zaug rau ib limtiam xwb thaum lub tej tsev laus tau pib txwv tsis pub tej neeg mus xyuas tej laus thoob plaws teb chaws no lawm.

Thiaj ua rau Margaret nyuaj siab heev vim nws tsuas yog tib tug viv ncaus nyob ntawm xeev Queensland xwb ces lwm tus thiaj tsis muaj peev xwm mus xyuas tau nws vim tau muab ciam teb kaw lawm.

Yog li nws thiaj ceeb toom rau tej neeg txog cov kev xaiv ib lub tsev laus twg kom tsis txhob saib tias lub tsev laus ntawd zoo nkauj xwb tab sis yav tsum ua tib zoo xyuas lwm yam nrog thiab.

Margaret thiaj pom tias zoo li nws niam mus tsis taus zuj zus li lawm thiab tham tsis tau lus li lawm txij li thaum nws tau mus nyob ntawm lub tsev laus ntawd ib xyoo dhau los no.

Nws kuj meem txom kawg li thiab tias ua li cas ho coj nws niam mus da dej ib zaug rau ib limtiam xwb thiab vim lub tsev laus ntawd tsis muaj neeg txaus los ua hauj lwm tu thiab pab tej laus.

Raws li lub koom haum Australian Nursing and Midwifery Federatio ces yeej tau muaj tej neeg mus koom cov kev teeb txheeb txog 89% hais tias tsis muaj tej neeg txaus ua cov hauj lwm tu tsom kwm tej laus ntawm cov tsev laus thaib yog ib cov teeb meem loj heev.

Thiab Margaret yeej txhawj xeeb txog tej neeg ua hauj lwm yeej tsis tau tej ris tsho los sis yog ntaub npog qhov ncauj siv thiab yeej tsis muaj ib cov txheej txheem zoo siv coj los tswj kom txhob muaj kab mob sib kis ntawm lub tsev laus kim heev uas nws niam mus nyob li.
Thaum yus mus saib phau ntawv teev tej neeg npe uas lawv kos tej xyeem mem tes rau, ces tus twg los lub cev yeej sov tib yam nkaus xwb. Tej zaum ntshe lub ntsuas tej neeg lub cev tias kub thiab sov npaum li cas ntawd tsis ua hauj lwm zoo lawm.
540e10d8-1a29-4c0d-925b-1e6742bd7403
Getty Images ozgurdonmaz

Raws li ib txwm paub mas zeskais Maier yeej xav kom sawv daws mus xyuas lub tsev laus ntawd ntau zaus tias seb tsuas yog hu si xwb los yog tej neeg ua hauj lwm ntawd puas kheem tham thiab nyiam ntau kev phooj ywg nrog rau lwm tus neeg ua hauj lwm los yog puas nyiam ntau kev phooj ywg rau tej neeg mus xyuas lub tsev laus ntawd li cas, ces yus mam li txiav txim siab tias seb puas yog lub tsev laus uas yus xav coj tej laus mus nyob.

Niaj hnub no ces yeej tseem muaj cov kev txwv nruj heev, thiab tej tsev laus feem ntau yeej tso cai rau tej neeg siv cov virtual tour rau tej neeg mus saib tej tsev laus no lawm xwb tsis tau mus saib kiag ntawm chaw lawm.

Zeskais Maier thiaj xav kom tej neeg yuav tsum tau mus xyuas tias seb ho puas muaj tej yam cim los yog lwm dab tsi uas yuav tau ceev faj xws li:

  1. Seb yus puas pom txhua qhov chaw rau lub caij yus siv virtual tour ntawd?
  2. Tej coj los yog tej neeg tu neeg mob uas ua hauj lwm ho teb yus tej lus nug zoo li cas xwb?
  3. Tej zaum xav kom mus siv cov virtual tour rau hnub Sunday los yog thaum yuav tsaus ntuj thiab ho nug tej lus nug ntxiv thiab ho sim seb lawv yuav teb li cas ntxiv.
  4. Ua zoo saib seb thaum muaj ib yam xwm txheeb dab tsi tsub nias lawv lawm lawv muaj peev xwm nyiaj ntxeem dhau ntawm tej xwm txheej ntawd li cas.
Raws li Lisa Johnston uas yog ib tug neeg qhia zej tsoom ntawm lub koom haum Seniors Rights Service hais ces kuj yog tej yam txaus ntshai heev rau tej laus puas hlwb los yog hlwb ua tem toob mus nyob rau tej tsev laus ntawd.

Lub koom haum pab cuam rau tej laus neeg no yeej tau txais nyiaj pab cuam los ntawm tsoom fwv tej nyiaj pab tu tej laus los yeej muaj neeg hu xov tooj ntau heev mus qhia tias lawv txhawj xeeb heev txog tej laus thiab tej cuab yig rau lub caij muaj kab mob COVID-19 no.

Johnston hais tias yeej muaj peev xwm sab laj hauv xov tooj nrog tej laus thiab muaj neeg pab txhais lus rau lawv rau lub caij tseem sib tham ntawd thiab yog lawv tsis paub lus zoo los yog kom ib tug neeg paub lus Askiv zoo ntawm yus tsev neeg pab txhais lus los tau.

Tab sis qhov txaus txhawj xeeb mas yog tej tsev laus ntawd tsis paub lus thiab tsis paub tej kab lis kev cai ntawm tej laus neeg ntawd zoo rau lub caij tsis muaj neeg mus xyuas lawv lawm, los yog muaj tej neeg ua hauj lwm tu saib xyuas lawv tsawg thiab muaj tej neeg lwm qhov chaw tuaj ua hauj lwm ntawm tej tsev laus tab sis yeej vov lawv tej ntsej muag tag lawm.
Yog tham txog tej laus hlwb ua tem toob lawm, es tseem muaj ib tug neeg siv ntaub npog qhov ncauj los rau ntawm lawv thiab ces thiaj tsis yog tej yam yooj yim li.
Michelle hais tias txawm lub caij uas twb muaj tej teeb meem nyuaj heev no rau lub sij hawm 2 hlis dhau los no lawm, los nws kuj zoo siab tias nws niam lub tsev laus me me uas nws niam nyob ntawd yeej nrhiav neeg ua hauj lwm ntau tuaj ntxiv kom lug hla dhau cov kev sib kis kab mob los ntawm tej neeg ua hauj lwm ib ntus ntawd.

Nws ntseeg tias cov kev muaj peev xwm sib txuas lus tau yooj yim nrog ib lub tsev laus twg thiaj yog ib yam tseem ceeb tshaj plaws rau tej cuab yig rau lub tsam thawj uas tseem muaj tus kab mob coronavirus sib kis thoob ntuj no.
Kuv mloog tau tias peb muaj peev xwm hu xov tooj thiab sib txuas lus tau nrog tej neeg ua hauj lwm los yog tus coj los yog neeg ua hauj lwm lub caij twg los tau thiab lawv yeej kub siab nrooj hu rau kuv yog tias muaj cib fim ua tau.
Raws li lub tuam chav tswj kev noj qab haus huv (Department of Health) tau ua ib cov kev teeb txheeb rau xyoo 2015 ntawd ces lawv yeej pom tau tias muaj tej laus neeg ntawm tej tsev laus txog li 26% yog cov neeg coj ntseeg ntau yam kev cai dab qhuas thiab hais ntau hom lus.

Colanero hais tias qhov no qhia tau tias tej cuab yig neeg ntawm ntau haiv neeg coj ntseeg ntau yam kev cai dab qhuas thiab hais ntau hom lus yeej xav cia tej laus nyob tom tsev thiab mam li thov cov kev pab cuam ntxiv rau tej laus no xwb.

Nws tau qhia txog ib cov piv txwv uas tau muaj ib tug poj niam hnoob nyoog 80 xyoo uas tseem coj ib tug txiv neej 82 xyoos mus da dej tab sis yuav ua rau nws mob nws lub duav pab tshem nws saum txoj nqes los los yog rov qab coj nws mus pw saum txoj ntawd tau thiab.
Yeej muaj peev xwm siv tau lwm txoj xub ke mus thov tau cov kev pab cuam tej laus no los yog thov tau lwm yam kev pab cuam los pab rau lawv thiab.
7971626d-ca50-4544-a442-1958666660de
Getty Images Mayur Kakade

Yog koj xav paub txog ntau cov kev pab cuam rau tej laus ces txheeb xyuas tau lub koom hau  los yog hu rau lub koom haum no tus xov tooj 1800 200 422 tau.

Thiab yog xav tau txais kev pab cuam cai lij choj pub dawb rau tej laus, ces txheeb xyuas tau xov xwm ntxiv ntawm lub koom  los yog hu tau rau lawv tus xov tooj 1800 424 079.

Los yog tias koj xav tau neeg txhais lus ces lu rau lub koom haum tus xov tooj 131 450.


Tej neeg nyob ntawm nroog Melbourne yuav tsum tau nyob twj ywm hauv tsev li nom tswv tau haias thiab tsuas tawm tsev mus yuav khoom noj khoom haus tseem ceeb, mus kawm ntawv, mus ua hauj lwm, mus ua exercise los yog mus tu saib xyuas lwm tus neeg xwb. Tsis tas li no los nom tswv yeej tau taw qhia kom siv ntaub khwb qhob ncauj thaum lawv mus rau zej tsoom tej chaw thiab. Mus txheeb tau tej xov xwm koj yuav tsum tau paub txog tus kab mob COVID-19 ntawm tej xeev tau ntxiv ntawm no.

Tej neeg nyob ntawm teb chaws Australia yuav tsum nyob kom nrug ntawm lwm tus neeg li 1.5 metres. Thiab mus txheeb ntxiv seb koj lub xeev ho muaj cov kev txwv tsis pub tej neeg sib sau li cas ntxiv.

Yog tias koj tau khaub thuas thiab muaj yam ntxwv mob, ces nyob twj yim hauv tsev thiab npaj hu xov tooj nrog koj tus kws kho mob tham los yog hu rau lub koom haum Coronavirus Health Information Hotline tus xov tooj 1800 020 080 tham seb yuav mus sim seb puas kis tus kab mob coronavirus no tau li cas.

SBS yeej tsim tau cov xov xwm ua 63 hom lus qhia txog tus kab mob no thiab koj muaj peev xwm mus txheeb xyuas tau ntawm sbs.com.au/coronavirus.




Share
Published 10 August 2020 10:02pm
By Amy Chien-Yu Wang
Presented by Vixay Vue
Source: SBS Settlement guide


Share this with family and friends